Tallinn Music Week, Nailboard’i õhtu lühiülevaade
Eelmisel nädalal toimus taaskord Tallinn Music Week (TMW). Kolm ööd ja sada artisti – valikus leidus igale muusikast vähegi lugupidavale inimesele midagi sobivat. Käesoleva pisikese arvamusloo autor seadis sedapuhku sammud Klubisse Rockstar’s. Oli see nüüd artistide mitmekülgsus, TMW-i reklaam või lihtsalt soodne kuuseis, publiku nappuse üle igatahes kurta ei saanud. Õhtu kaks esimest bändi, SoundArcade ja Ceremonial Perfection jäid kahjuks kuulamata hilisema kohalejõudmise tõttu, kuid pildimaterjali võib vaadata siitsamast Backsteidz’i galeriist. Ürituse ajakavast peeti kinni kümneminutilise täpsusega ja lausa rõõm oli vaadata, kui kiiresti bändide vahetus käis. Kiiret tempot hoidis ka Goresoerd – bänd on viimasel ajal mitmeid kontserte andnud ja professionaalsust stiilis „teame mis teeme“ oli näha. Kiire, verine löök vürtsitatud parajalt terava lüürika ja musta huumoriga andis kokku suurepärane elamuse. Elamusest rääkides, õhtu järgmine esineja Taak oli Kultuuripealinna lehes mainitud kui üks festivali pärlitest ja publikul ei tulnud pettuda. Maiuspaladena tulid esmaesitlusele mõned uued lood nagu näiteks „Surnud mees ja ta sarv“. Rituaal, millest lugu pajatab, jääb siinkohas saladuseks, kuid teine uus lugu „Ämblikkude hõng“ pälvib samuti plusspunktid. Ja mina arvasin, et peale „Ööliblikat“ ja „Merevaiku“ rohkem ugridoomilikke tantsulugusid ei tehtagi. Igatahes, stiilipunktid Taagale jagatud oli päeva viimase etteaste kord. Pisut aega see võttis, kuid kui soomlaste Before The Dawn lõpuks lavale jõudis, oli avalugu vägagi kaasahaarav. Ma ei ole selle bändi suur fänn, aga kauamängiv „Deadlight“ piilub mu plaadiriiulist ja aeg-ajalt leiab ka tee plaadimängijasse. Ootasin sellest kontserdist mainitud plaadi kuulamisele vähemalt võrdväärset elamust, kuid kahjuks pidin seekord pettuma. Põhjus peitus arvatavasti minu liiga kõrgetes ootustes, sest tegelikult, olgem ausad, see live oli hea. Kõik toimis kenasti, oli muusika, oli rütm, oli pisut ka lavalist elamust. Pettumuse põhjuseks oli pigem fakt, et sellise käekirjaga bände on põhjanaabritel palju ja tõelise elamuse jaoks oleks pidanud veel olema mingi nüanss, täpp i-peal. Muidugi on ka täiesti võimalik, et Before The Dawn’i järgmine kontsert näiteks on lihtsalt suurepärane – ilmekas näide sellest on üks sarnane põhjanaabrite punt, kes suvisel vabaõhukontserdil ajas kergelt haigutama ja sisekontserdil naelutas mind lava ette. Olgu sellega kuidas on, TMW-i Nailboardi õhtu võib lugeda igati kordaläinuks. Aitäh, TMW korraldajad!
