plaadid
Slash
Rääkides Slashist ei saa üle ega ümber GnR-st. Olgu mainitud, et minu jaoks on Slash, koos Duff McKaganiga alati moodustanud parema osa Guns’n’ Roses’st. Kuna just hiljuti lugesin Slashi eluloo raamatut ning youtuubist Don’t Cry videot vaatasin, tabasin ennast mõttelt, et enam selliseid rokkstaare ei tehta. No ei ole võimalik, et keegi oleks veel [...]
HND- Päikesepilkajad
Esmalt tuleb ära öelda, et HND esimene plaat „Paturaamat“ oli väga hea. Album, mis sisaldas hea viisiga, vaimuka tekstiga ja kindlalt Eesti roki varamusse kantavaid lugusid. Mis kõige olulisem, HND laulis eesti keeles seksist nii, et sa tahtsid ise ka sellest orgiast osa võtta, kasvõi siis telefoni teel.
Sellise liiderliku meelega sai pandud peale ka Päikesepilkajad. [...]
Scarlet Violet – Animated Freaks
Scarlet Violetist olen ka varem juttu teinud. Siis jäin nende plaadi arvustamisega natuke jänni, kuid nüüd katsun puudujääke korvata.
Plaati haarates jääb esimesena silma märkus: Sobib lastele vanuses 3-6. Piltide järgi vahelehel võiks arvata, et tegemist on Looney Tunes’i saundträkiga Happy Tree Friends võtmes. Naelad, jänesed, veresooned… Keeran lehte ning saan osa millestki päris huvitavast. [...]
Marilyn Manson – High End Of Low
Ma ei ole mingi suuremat sorti MM fänn ja ilmselt enamikke lugusid, mida ma tema repertuaarist tean, pealkirjapidi nimetada ei oska. Kunagi sai teda ka Suurhallis vaatamas käidud, kuid mingit suuremat elamust see minu jaoks ei pakkunud. Kuigi siinkohal pean lisama, et pole ärevamat ja ennast paremini müünud tegelast kui tema. Peab ju võimekas olema, [...]
Bedwetters- “Meet the f#cking Bedwetters”
Bedwtters on Eesti mõistes kahtlemata oluline bänd sest kellelgi teisel ei ole ette näidata kaminasimsil seisvat MTV auhinda. Sellest auhinnast on nüüdseks möödas juba paar aastat ning sel ajal hakkasin juba kahtlustama, et kas poisid on ehk püssi sootuks põõsasse visanud.
Siiski mitte. Salvestasid hoopis kauamängivat. Kui olin plaadi esmaskordsel kuulamisel jõudnud umbes 6. looni, sain [...]
Black Stone Cherry – Folklore and Superstition
Ükspäev kodust tööle sõites mängis minu auto CD-mängijas ajakirjaga Metal Hammer kaasa tulnud plaat. Enamasti metalmuusikast pungil, kuni jõudis kätte järg Black Stone Cherry looni Blind Man. Minu kõrvad läksid kikki, et “oot, mis see nüüd oli?” Ise-enesest tundus hea, aga kuidagi ronis hinge kahtlus, et ehk on see bänd liiga läbimõeldud. Kui kodus [...]
Guns’n'Roses- Chinese Democracy
Esimest korda kuulsin, et Axl uut plaati valmistab, aastal 2002. Toona oli väga võõristav vaadata minu keskooliaegse lemmikbändi uut kujundust, mis ei olnud enam üldse ameerikalik, vaid hieroglüüfid. Aeg läks edasi, aeg-ajalt oli kuulda, et kohe-kohe plaat ilmub, millele peagi järgnes teade, et ikka ei ilmu veel. Kuna pidasin Axlit süüdlaseks, kelle pärast gunnerite [...]
Chris Cornell “Scream”
Chris Cornelli olen alati pidanud rokimeheks. Vähemasti ei ole tema senine diskograafia ja üldine imidž andnud alust arvata muud. 03.03.2009 paiskas mees oma uue plaadi täies mahus oma myspace’i lehele fännidele kuulata.
Ausalt öeldes, tekitas see plaat minus negatiivse üllatuse. Mis asi see nüüd siis on? Rokimees on kitarrid täitsa maha keeranud, asemele on tulnud [...]