Hard Rock Laager toimub juubeli vääriliselt

Hard Rock Laager festival toimub tänavu 1.-2. juulil kümnendat korda Vana-Vigalas ning juubeli puhul on peaesinejateks maailmanimed Napalm Death ja My Dying Bride Inglismaalt.

Napalm Death on Eesti festivalipublikule tuntud juba 1994. aasta Rock Summerist ning nüüdseks juba 30-aastat tegutsenud nelik on üks olulisemaid teerajajaid mitmete põlvkondade raske muusika sõprade jaoks. My Dying Bride on aga üks enim oodatud ja hinnatumaid bände kogu maailma festivalilavadel, võludes publikut ühtaegu kauni ning sünge muusika ja hingestatud live-esitlustega.

Sõbraliku atmosfääri ning looduskauni miljöö poolest tuntud Hard Rock Laager peab juubelit bändidega kaheksast eri riigist, kelle seas on lisaks peaesinejatele ka tuntud nimed Rotting Christ, Mnemic, Moonsorrow jpt, lisaks Eesti metali koorekiht eesotsas Metsatölluga. Kümne aasta jooksul on festival toonud Vana-Vigalasse 154 erinevat bändi 17 erinevalt maalt, olles sellega üks olulisemaid kultuuri- ja muusikasündmusi Eestis.

Festivali piletid on müügil kõigis Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti.

Loe lisa:
www.hardrocklaager.ee

METSATÖLL on viimase aasta jooksul kinnitanud end Euroopa kõvade tegijate sekka. Kaks pikka tuuri teiste “vägevate” seltsis, uusim plaat “Äiö” müügiedu ja fännide vaid suurenev poolehoid igas leeris – Metsatöll on meie oma kõva maailmatase Vana-Vigalas!

NIHILISTIKRYPT on üllitamas esikplaati “Psykhosis”, tähistab selle ilmumist kevadel (märksõnadeks Onslaught, Debauchery ja Suidakra!) ning toetab jala jõuliselt maha ka Laagri laval!

ZORG on samuti löönud letti värske kauamängiva “Rooste” ja viimati aastal 2003 Vana-Vigalas lammutanud industriaali-mansa on uue näo ja teoga kohal ka festivali 10. juubelil!

EMERALD tuleb Laagrisse esimest korda. Viljandi punt on tegutsenud aastast 2008 ja jõuab Laagri lavale kui Noorte Talve Rokifestivalil eripreemia võitja!

Laagri list hetkel:

MY DYING BRIDE (uk)
NAPALM DEATH (uk)
ROTTING CHRIST (gre)
MNEMIC (den)
MOONSORROW (fin)
METSATÖLL
HERALD
ZORG
NIHILISTIKRYPT
CATAFALC
REVOLVER
EMERALD

Kümmekond bändi veel jäänud!

Lisainfo: www.hardrocklaager.ee

Kas peaks jälle hakkama masu pihta näpuga näitama, et külastajaid kolmandiku võrra vähem oli või tuleb hoopis korraldajate otsa vaadata, kes artistide valikuga kohe mitte üks teps ei üllatanud? Või pakuks kolmanda variandina välja reklaami puuduse ning tõsiasja, et laagri kodukas ise alles nädal enne üritust ennast lõplikult avati. Tänapäeval planeerib maksujõuline külastaja puhkuseid juba jaanuaris ning kui suviste ürituste kohta piisavalt informatsiooni kätte ei saa, siis jäetakse need ka kavast välja. Eks need kõik ole omamoodi mõjutajad, kuid hea meel on tõdeda, et püsikundesid ei morjenda midagi!

Laagrisse tullakse ikka peamiselt sõpradega kohtuma ning head mussi nautima.
Kui eelmine aasta oli peaesinejaks Amorphis, siis sedakorda pidi seda rasket rolli täitma Septicflesh Kreekast. Ma ei üllatuks, kui enamuste jaoks Laager selle bändiga esmakordseks kokkupuuteks oli. Kõige tuntum nimi välismaiste külaliste seast oligi Rotten Sound Soomest, kes juba korduvalt eestlasi lõbustamas on käinud. Peab tunnistama, et nad isegi päris muhedad olid ja kohalik publik neid armastab. Eesti bändidest tooks kõige rohkem esile Kosmikuid. Ma isiklikult ei oleks isegi selle peale tulnud, et selline esineja just HRLile kutsuda, kuid kindlasti üks targemaid otsuseid. Teine oodatumaid bände oli ilmselt Herald, kes tutvustas uut lauljat. Kindlasti ei pidanud keegi kohaletulnutest pettuma. Aksel on väga tugeva vokaaliga ning ka väga karismaatiline. Kuid mulle meeldib Aksel G ridades palju rohkem. Maitse asi.

Kuid nüüd jõuame bändideni, mida ma liigitan emobändide hulka. Ehk siis need artistid, kes rohkem maskaarat ja juuksevärvi tarbivad kui piigad Viru väravates. Kui Kojamees juba mitmendat korda lavale tuli ja endale iseloomulikku kildu hakkas rebima, siis olin täiesti veendunud, et Rockcrime jääb sedakorda nägemata. Umbes pool tundi pärast nende planeeritud esinemise algust jooksis lõpuks bassipoiss keel ripakil läbi rahva lava poole. Näed, leidis ka aega kohale tulla. Kuuldavasti olevat eelmisel õhtul pidu natuke pikale veninud ja hääletamine pealinnast ei läinud ka just kõige libedamini. Aga läbi raskuste tähtede poole ja võimalus oma neli lugu ära mängida saadi. Rockcrime’st kõvasti paremat lüürikat tarbiv Revolver oli teine emokuttide kamp, mis nõudis vaatamist. Ma siiani imestan, kuidas nad ikka veel laiali pole läinud. On ju laval liiga palju isiksusi koos, kellest igaüks end upitada üritab. Meediakära ja foorumite järgi peaks tegemist olema Eesti kõige vingema ja parema bändiga. Kahju, et see ka päriselus nii pole. Muidugi on poisid laval lahedad ja näevad just sellised välja nagu vaja, aga kõige muuga tuleb veel kõvasti vaeva näha. Rasvaseimad kriitikanooled saadaksin Baari Maariuse suunas, kes suutis hiilata ainult oma ropu suuga. Muidugi on tore, et tehakse mussi ja bändi, aga lihtsalt staatuse pärast pole mõtet asja ajada. Ei piisa ainult kuskil Vana-Vigala majade vahel muruplatsil purjus peaga oma juveelide demonstreerimisest. Seda miskit on ka vaja!

Pakutava meelelahutuse koha pealt tooks eriti esile tünnisauna, mis mitmekordistas paljaste tegelaste arvu festariplatsil. Alaealisele kontingendile ehk mitte nii sobiv ja kohati võis ka silmanägemisest ilma jääda, kui pilk valesse kohta sattus jääma, kuid peamine, et rahvale see meeldis! Ka jätkupeod olid täiesti omal kohal. MissKessu, nagu tavaliselt sätitud ning hea väljanägemisega, valis tugevamatele plaate. Paraku aga neid tugevaid polnudki nii palju kui alguses tundus. Eks mõned jommis kodanikud protesteerisid ka selle peale, et igat soovitud Roots’i või Final Cuntdown’i kohe mängima ei asutud ja suundusid pea koheselt telklasse tagasi. Pole halba ilma heata! Jäigi rohkem ruumi tõelistele muusikaarmastajatele.

Kust on tulnud komme keset ööd magavate inimeste vahel Helgasid ja Eerosid kõva häälega taga otsida? Mis seal telkimislaagris tegelikult toimus, see jääbki ilmselt saladuseks, kuid väga turvaline koht see olla ei saanud. Õhtul sellesse piiratud alasse sisenedes ei saanud kuidagi kindel olla, et hommikul soovitud ajal sealt ka välja jõuad. Abivalmimad aitasid ärakukkujatel taskuid ning muud lahtiseid vidinaid osavalt keha külge teipida, seega hirmu millestki tähtsast ilma jääda väga polnud. Aga vargapoisid tegutsesid siiski! Esimesel ööl läks särgimüüjatel üks kast pusadega jalutama! Varganägu oli aga nii osav, et valis just sellise kasti, mille sisuga äritsemine või isegi tarbimine ta lihtsalt välja annab. Neid dressipluuse pole lihtsalt rohkem! Minu soovitus pätipoisile, parem tunnista tegu ning tagasta asjad, sest vahele jääd sa niikuinii!

Laager on üks ülimart tore koht, ettevõtmine ja traditsioon. Kuid see kaheksas on ilus õppetund olukordadest, kus kõik ei õnnestu nii hästi kui tahaks. Eesmärk on ju ikka paremini teha! Au ja kiitust nendele, kes kõige selle juures ebaõnnestuda julgevad ning kummardus nende ees, kes trotsides kõike ainult ülesmäge pürgivad. Jääb lootus, et see aasta ei hirmuta ära ettevõtlikke, kuid põletab läbi tühikargajad. Kohtumiseni järgmisel festaril!