Nagu juba traditsiooniks on saanud, minnakse ka sel aastal Metal Travel’i eestvedamisel augustikuisele Brutal Assault’ile Tšehhi. Uhkete müüride vahele ehitatud kahel laval astuvad üles niivõrd nimekad artistid, et puhas mõte nendest toob tibutagi ihule. Meenutades möödunud aasta festivali ja põrutavamaid esinemisi, tooks välja sellised nimed nagu Opeth, Biohazard, Testament, Pain, Immortal, Raunchy, Novembers Doom, Orphaned Land jpt. Need nimed on esimesed, mis kohe meelde tulid! See on alles algus!

Hea plaan oli Backsteidz.com’i lugejaid üllatada ka paari BA2009 esineja intervjuuga, kuid nagu juba vana Murphy teadis, siis kokkulepitud kohtumised Cynic’u ja Dagoba’ga jäid ära. Ühtedel läks tee peal kola kaduma, teistel buss katki. Katkise bussiga Cynic jõudis vähemasti lavale, küll vastu hommikut kõige viimase esinejana, kuid vaestel Dagoba poistel tuli oma show ära kangeldada. Kohaletulnud fännid olid küll sellisest asjade käigust pisut muserdatud, kuid üldist meeleolu ei rikkunud see kellelgi. Üks külastaja väitis, et tegelikkuses polegi eesmärgiks kõiki bände näha, vaid oluline on korra aastas just selles sümpaatses kohas sõpradega koos mõnusalt aega veeta!

Hea atmosfääri näitajaks oli kindlasti ka Biohazard, kes pärast laialiminekut uuesti kokku olid tulnud ning palusid rahval sünnipäevalapsest trummar Danny Schuler’ile sünnipäevalaulu laulda. Kui tšehhid oma kaashäälikutepaketikeeles laulu joristama hakkasid, langesid bändimehed suurest naerust lavalaudadele pikali ja püherdasid seal mõnda aega. Sünnipäeva tähistamine lõppes sellega, et rahva seast kutsuti kõik naised lavale puusa keerutama! Turvameeskond sai selle üllatuse peale küll hetkelise halvatuse, kuid kohaneti kiiresti ning kõik sujus nagu valatult! Pidu missugune!

Selle aasta BA2010 kohta kiidusõnu enam ritta panema ei hakka. Kohale tuleb juba minna selle pärast, et tänavune nimekiri on võimsam kui varem! Children of Bodom, Fear Factory, Gojira, My Dying Bride, Cannibal Corpse, Sepultura, Hypocrisy, Meshuggah, Mnemic, Napalm Death ja oi kui paljud teised! Mis siin enam mõelda! Kui sind pole Brutalil, siis sind pole olemas! Kas ma seda juba mainisin, et festivalil on sel aastal 15. juubel? Nüüd siis teate! Ilmselt tõotab pool-ümmarguse sünnipäeva nii mõndagi põnevat !

Vaata lisa:  http://brutalassault.cz/
http://www.metaltravel.net/

Mikael Åkerfeldt

Esmaspäeva õhtu ei erinenud esmapilgul minu jaoks palju eelmisest õhtust. Umbes kell 7 ruttasin taas Sossi mäest üles, RockCafe poole.  Juba kaugelt näis, et tänaõhtune esineja Opeth, oli kohale kutsunud rohkem kuulajaid, kui möödundõhtune Kreator oma saatjaskonnaga. Sissepääsu sabas arutasid minu selja taga seisvad mehed:

- “Siin oli eile kah vist mingi kontsert”

-  “Tundub nii. Kreator” luges teine seinal rippuvalt plakatilt.

- “Huvitav, mis muusikat nad teevad?”

- “Ei tea. Metalit vist.”

No ei jõua raskemuusika austaja ka kõigi Eestis käivate bändidega kursis olla. Seda meeldivam on tõdeda, et meie maile jõuab niivõrd laia muusikastiilide ampluaaga bände, mida keskmine inimene tänavalt lihtsalt mürinamuusikaks nimetab.

Pool tundi enne kontserti algust küsis Gun minu käest, palju inimesi veel väljas oli- ehk peaks algust veidi edasi lükkama? Kontsert algaski lubatud 20.30 asemel 10 minutit hiljem. Kuna pildistada oli lubatud 2 laulu, tavapärase 3 asemel, aga Opeth tuntud pikkade lugude esitajana, pakkus huvi, et kaua lõpuks pildistada saab. Ajaliselt siis. Esimene laul sai läbi, möödunud oli 10 minutit, astus minu juurde turva, ja palus lahkuda. “2 lugu oli ju lubatud??!!” “Mis see oli 1 lugu või?!” Mis teha- proge-metal. Teise laulu lõppedes oli möödunud kontserti algusest umbes 20 minutit

Fredrik Åkesson

Edasi oli aeg ennast muusikaliselt harida ning lasta meeled valla, et progresiivse metali nüanssidest aru saada. Proge on minu jaoks jäänud veidi kaugeks. Tean, et selles muusikalaadis põimitakse ühe pala sisse justkui mitu kihti, mis üksteiseni juhatavad. Opeth kinnitas minu arusaamasid, lauldes ühel hetkel tõrrepõhjast rögisedes, arendes väga kergelt lendlevale viisile.  Käredad kitarririhvid vaheldusid puhaste meloodiakäikudega, mida mängiti tehnilist filigraansust demonstreerides kahel kitarril sünkroonselt. Kontserti 5nda loona kõlanud Creadence’i intro tõi mulle pähe uitmõtte, et kohe algab Prince’i “Purple rain”. No ei tea, kust selline idee pähe tuli, aga no tuli.

Ma ei saa üle ega ümber, võrdlusest möödundõhtuse Kreatori kontsertiga. Pühapäev oli kui raskerelvastuse jõudremonstratsioon. Opeth aga mõjus targa strateegina, kes ilma liigse rinnale tagumiseta publiku lummas. Pealtvaatajate hulgast kuulsin ka kommentari “Ideaalne teise päeva muusika” Kindlasti on Opeth ka väga hea teise päeva muusika, kui kuulata juba mainitud Creadence’t või Hessian Peel’i. Kindlasti ei ole Opethi muusika sedalaadi, mida kuulata tasutaks, kui sõita Tallinnast Tartusse. Õige elamuse ning tunde saab, kui tema muusikasse süveneda, kuulata uuesti ja uuesti.

Esitatud palade vahele pikkis laulja, Mikael Åkerfeldt, sumedahäälselt esitatud humoreski, nimetades ennast kord Rootsi Robbie Williamsiks, siis metali Backstreet Boys ning tutvustas ennast, kui Slim Shady, but not so slim anymore.

Kui kontserti ajal mulle tundus, et kerge distants bändi ning publiku vahel on Opethi puhul omal kohal ning taotluslik, läksid mehed tõeliselt käima alles lisaloo Deliverence ajal. Milleks nad küll nii kaua pidid ootama?

Setlist:

Heir Apparent

Ghost of Perd

Godhead

Leper Affinity

Creadance

Hesian Peel

Closure

Night & Silent

Lotus Eater

—–

Deliverence

vaata ka Opethi galeriid: http://backsteidz.com/?p=121

2ondal veebruaril esinesid nad Moskvas ning blabbermouth.net riputas üles nende sealse setlisti:

01. Heir Apparent
02. Ghost of Perdition
03. Godhead’s Lament
04. Credence
05. The Leper Affinity
06. Hessian Peel
07. Closure
08. The Lotus Eater
Lisalugu:
09. Deliverance

Lisana ka üks fänni filmitud video sellest kontsertist.

Opeth Moskvas